ÕPIMAPP
EESMÄRK
SISUKORD
1. Põhimõistetega tutvumine
Süstemaatika on korra loomine (teadusharu bioloogias).
Taimeriik ehk Plantae. Taimi iseloomustab autotroofsus - võime endale ise toitu sünteesida kasutades selleks ainult mineraalaineid ja päikeseenergiat.
Taimeriigi suurjaotus: * sammaltaimed
* sõnajalgtaimed
* paljasseemnetaimed
* katteseemnetaimed
Taimi saab süstematiseerida erinevate meetodite abil: * välisehituse järgi
* siseehituse järgi
* biokeemiliselt
* molekulaarselt
Nende järgi on taimed jaotatud kaheidulehelisteks, üheidulehelisteks ja alusrühmadeks.
Rohttaimed: * lilled - leht- ja õisdekoratiivsed rohtsed taimed - ilutaimed
* köögiviljad,
* maitsetaimed,
* ravimtaimed - kõik tarbetaimed, mis tänapäeval võivad olla ka ilutaimed
Takson ehk mest on taksonoomia ehk organismide süstemaatika üksus (pühimõiste).
Taksonid: * riik (kingdom) - näiteks taimeriik - Plantae
* hõimkond (phylum, division) - näiteks katteseemnetaimed (riiki kuulub palju hõimkondi)
* klass (class) - näiteks kaheidulehelised (ühte hõimkonda kuulub palju klasse)
* selts (order) - näiteks tulikalaadsed (ühte klassi kuulub palju seltse)
* sugukond (family) - näiteks tulikalised (ühte seltsi kuulub palju sugukondi)
* perekond (genus) - näiteks ülane (ühte sugukonda kuulub palju perekondi)
* liik (species) - näiteks kollane ülane (ühte perekonda kuulub palju liike)
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liigisisesed taimed annavad viljakaid järglasi.
Epiteet on liigitäpsustus.
Eestikeelne liiginimi ...
... kirjutatakse püstkirjas
... kirjutatakse väikese algustähega ka juhul kui see peaks sisaldamakohanime
... , selles sisalduv perekonnanimi kirjutatakse erandina suure algustähega kui see tuleneb pärisnimest
Ladinakeelne liiginimi ...
... on üldjuhul kahesõnaline
... kirjutatakse kaldkirjas
... , selle perekonnanimi kirjutatakse suure- ja liigi epiteet väikese algustähega
... kirjutatakse käsikirjas lainelise joonega allajoonituna
Sort on liigisisene üksus (loomadel on tõug liigisisene üksus ja inimese puhul on rass liigisisene üksus). Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju sorte.
Introduktsioon on inimese poolt taimede ümberasustamine. Võib eristada ka tahtlikku ehk sihipärast ja tahtmatut ehk sihipäratut introduktsiooni.
Aklimatisatsioon on uude asukohta (kasvukeskkonda) sattunud taime kohanemine selle kliimaga.
Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine haljastuses.
Naturaliseerimine on kultuurliigi sattumine/tungimine loodusesse.
Metsistumine - kultuurtaime (elus) püsimine ilma hooldamiseta.
- TUNDA ÄRA ROHTSEID TAIMI JA NENDE KUULUVUST
- TEADA NÕUDEID KASVUTINGIMUSTELE
- PALJUNDADA ROHTSEID TAIMI
- MÄÄRATA JA TUNDA ÄRA ROHTSEID TAIMI
- TEADA ROHTSETE TAIMEDE NIMETUSI EESTI JA LADINA KEELES
- OSATA KIRJELDADA ROHTSETE TAIMEDE OMADUSI
- OSATA LEIDA JA VORMISTADA INFOT ARVUTIST JA ARVUTISSE
- INTERNETIST JA RAAMATUTEST (võimalusel Eesti autoritelt)
- MOODLE – kursus „Rohttaimed“ – võtmesõna „CentaureaCyanus“
- ÜLDOSA
- ILUTAIMED
- TARBETAIMED
SISUKORD
- ÕPPEMATERJALID (elektroonilised jaotusmaterjalid)
- ISESEISVAD KIRJALIKUD TÖÖD
- 1. Põhimõistetega tutvumine
- 2. Lillede klassifikatsioon
- 3. Suvelilled
- 4. Püsililled
- 5. Kõrrelised
- 6. Sõnajalad
- 7. Köögiviljad ja maitsetaimed
- 8. Digiherbaarium
- ENESEANALÜÜS/ENESEHINDAMINE AINE LÕPPEMISEL (puudub)
1. Põhimõistetega tutvumine
Süstemaatika on korra loomine (teadusharu bioloogias).
Taimeriik ehk Plantae. Taimi iseloomustab autotroofsus - võime endale ise toitu sünteesida kasutades selleks ainult mineraalaineid ja päikeseenergiat.
Taimeriigi suurjaotus: * sammaltaimed
* sõnajalgtaimed
* paljasseemnetaimed
* katteseemnetaimed
Taimi saab süstematiseerida erinevate meetodite abil: * välisehituse järgi
* siseehituse järgi
* biokeemiliselt
* molekulaarselt
Nende järgi on taimed jaotatud kaheidulehelisteks, üheidulehelisteks ja alusrühmadeks.
Rohttaimed: * lilled - leht- ja õisdekoratiivsed rohtsed taimed - ilutaimed
* köögiviljad,
* maitsetaimed,
* ravimtaimed - kõik tarbetaimed, mis tänapäeval võivad olla ka ilutaimed
Takson ehk mest on taksonoomia ehk organismide süstemaatika üksus (pühimõiste).
Taksonid: * riik (kingdom) - näiteks taimeriik - Plantae
* hõimkond (phylum, division) - näiteks katteseemnetaimed (riiki kuulub palju hõimkondi)
* klass (class) - näiteks kaheidulehelised (ühte hõimkonda kuulub palju klasse)
* selts (order) - näiteks tulikalaadsed (ühte klassi kuulub palju seltse)
* sugukond (family) - näiteks tulikalised (ühte seltsi kuulub palju sugukondi)
* perekond (genus) - näiteks ülane (ühte sugukonda kuulub palju perekondi)
* liik (species) - näiteks kollane ülane (ühte perekonda kuulub palju liike)
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liigisisesed taimed annavad viljakaid järglasi.
Epiteet on liigitäpsustus.
Eestikeelne liiginimi ...
... kirjutatakse püstkirjas
... kirjutatakse väikese algustähega ka juhul kui see peaks sisaldamakohanime
... , selles sisalduv perekonnanimi kirjutatakse erandina suure algustähega kui see tuleneb pärisnimest
Ladinakeelne liiginimi ...
... on üldjuhul kahesõnaline
... kirjutatakse kaldkirjas
... , selle perekonnanimi kirjutatakse suure- ja liigi epiteet väikese algustähega
... kirjutatakse käsikirjas lainelise joonega allajoonituna
Sort on liigisisene üksus (loomadel on tõug liigisisene üksus ja inimese puhul on rass liigisisene üksus). Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju sorte.
Introduktsioon on inimese poolt taimede ümberasustamine. Võib eristada ka tahtlikku ehk sihipärast ja tahtmatut ehk sihipäratut introduktsiooni.
Aklimatisatsioon on uude asukohta (kasvukeskkonda) sattunud taime kohanemine selle kliimaga.
Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine haljastuses.
Naturaliseerimine on kultuurliigi sattumine/tungimine loodusesse.
Metsistumine - kultuurtaime (elus) püsimine ilma hooldamiseta.
Illustratiivsed seletused mõnedele mõistetele: süstemaatika, taimeriik, rohttaimed, taksonid.
Liiginimede kirjutamine eesti ja ladina keeles.
Kasutatud materjalid: * http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=74
* https://et.wikipedia.org
* https://www.google.ee/
* https://et.wikipedia.org
* https://www.google.ee/
19.11.2017
2. Lillede klassifikatsioon
Lilli saab klassifitseerida nende erinevate tunnuste/omaduste järgi.
Ilmselt meil enim levinud klassifitseerimise viis on eluae pikkuse järgi.
E L U E A P I K K U S
ÜHEAASTASED (suvelilled ehk suvikud) KAHEAASTASED MITMEAASTASED (püsililled ehk püsikud)
Aga saab valgusnõudluse, külmakindluse, kasvamiseks vajaliku mulla omaduste ja vee nõudlikkuse järgi.
V A L G U S N Õ U D L U S (taimed on autotroofsed)
VALGUSNÕUDLIKUD VARJU TALUVAD VARJU EELISTAVAD
K Ü L M A K I ND L U S (ka meie kliimas sõltub sellest taimede võime üle elada talvine periood)
KÜLMAKINDLAD KÜLMAÕRNAD
M U L L A O M A D U S E D (peale toitainete olemasolu on oluline mulle happesus ja õhustatus)
NÕUDLIKUD MULLA VILJAKUSE SUHTES KESKMISE MULLAVILJAKUSE NÕUDLIKUSEGA VÄHENÕUDLIKUD MULLA VILJAKUSE SUHTES
V E E N Õ U D L U S (vesi on taime kõikide organite peamine koostisosa)
KUIVADE KASVUKOHTADE TAIMED MÕÕDUKA NIISKUSEGA KASVUKOHTADE TAIMED NIISKUSLEMBESED TAIMED VEETAIMED
Mõnede sugukondade morfoloogilised tunnused:
KORVÕIELISED (rukkilill, Centaurea cyanus)
vars ---------------- kantidega, kaetud karvadega
leht ---------------- lihtleht
õis ----------------- õied moodustavad korvõisiku
vili ---------------- äraspidi munajad, veidi karvase pinnaga
TULIKALISED (harilik kullerkupp, Trollius euroapaeus)
vars --------------- püstine, vähe arunenud
leht --------------- sõrmjagused
õis ---------------- kerajas
vili ---------------- kukkurvili
TATRALISED (kirburohi, Polygonum L.)
vars --------------- punakad või punasetäppilised
leht --------------- terveservalised
õis ---------------- moodustavad õisiku
vili ----------------
Kasutatud materjalid: * http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/sissejuhatus.html
* http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
* https://et.wikipedia.org/wiki/
11.12.2017
Lilli saab klassifitseerida nende erinevate tunnuste/omaduste järgi.
Ilmselt meil enim levinud klassifitseerimise viis on eluae pikkuse järgi.
E L U E A P I K K U S
ÜHEAASTASED (suvelilled ehk suvikud) KAHEAASTASED MITMEAASTASED (püsililled ehk püsikud)
Aga saab valgusnõudluse, külmakindluse, kasvamiseks vajaliku mulla omaduste ja vee nõudlikkuse järgi.
V A L G U S N Õ U D L U S (taimed on autotroofsed)
VALGUSNÕUDLIKUD VARJU TALUVAD VARJU EELISTAVAD
K Ü L M A K I ND L U S (ka meie kliimas sõltub sellest taimede võime üle elada talvine periood)
KÜLMAKINDLAD KÜLMAÕRNAD
M U L L A O M A D U S E D (peale toitainete olemasolu on oluline mulle happesus ja õhustatus)
NÕUDLIKUD MULLA VILJAKUSE SUHTES KESKMISE MULLAVILJAKUSE NÕUDLIKUSEGA VÄHENÕUDLIKUD MULLA VILJAKUSE SUHTES
V E E N Õ U D L U S (vesi on taime kõikide organite peamine koostisosa)
KUIVADE KASVUKOHTADE TAIMED MÕÕDUKA NIISKUSEGA KASVUKOHTADE TAIMED NIISKUSLEMBESED TAIMED VEETAIMED
Mõnede sugukondade morfoloogilised tunnused:
KORVÕIELISED (rukkilill, Centaurea cyanus)
vars ---------------- kantidega, kaetud karvadega
leht ---------------- lihtleht
õis ----------------- õied moodustavad korvõisiku
vili ---------------- äraspidi munajad, veidi karvase pinnaga
TULIKALISED (harilik kullerkupp, Trollius euroapaeus)
vars --------------- püstine, vähe arunenud
leht --------------- sõrmjagused
õis ---------------- kerajas
vili ---------------- kukkurvili
TATRALISED (kirburohi, Polygonum L.)
vars --------------- punakad või punasetäppilised
leht --------------- terveservalised
õis ---------------- moodustavad õisiku
vili ----------------
Kasutatud materjalid: * http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/sissejuhatus.html
* http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
* https://et.wikipedia.org/wiki/
11.12.2017
3. Suvelilled
Uurimiseks välja valitud suvelilled on harilik kaksikkannus ja harilik öölill.
Harilik kaksikkannus ehk Diascia barberae.
Perekond – kaksikkannus ehk Diascia
Sugukond – mailaselised ehk Scrophulariaceae
Päritolumaa või piirkond – looduslikult Lõuna-Aafrikast
Mõõtmed – kasvab 25-30cm kõrguseks ja optimaalne vahekaugus istutamisel on 30cm
Haabitus – osaliselt püstiste ja osaliselt rippuvate vartega taim, mis haruneb rohkesti
Dekoratiivsuse aeg – õitseb juulist külmadeni (juuli kuni oktoober)
Kasvukoha iseloomustus – vajab päiksepaistelist ja sooja kasvukohta, samas talub vihma ja tuult, kasvupinnas peab olema viljakas aga vett hästi läbi laskev, sobib lillekastidesse, amplitesse või kiviktaimlatesse
Pilt –
Uurimiseks välja valitud suvelilled on harilik kaksikkannus ja harilik öölill.
Harilik kaksikkannus ehk Diascia barberae.
Perekond – kaksikkannus ehk Diascia
Sugukond – mailaselised ehk Scrophulariaceae
Päritolumaa või piirkond – looduslikult Lõuna-Aafrikast
Mõõtmed – kasvab 25-30cm kõrguseks ja optimaalne vahekaugus istutamisel on 30cm
Haabitus – osaliselt püstiste ja osaliselt rippuvate vartega taim, mis haruneb rohkesti
Dekoratiivsuse aeg – õitseb juulist külmadeni (juuli kuni oktoober)
Kasvukoha iseloomustus – vajab päiksepaistelist ja sooja kasvukohta, samas talub vihma ja tuult, kasvupinnas peab olema viljakas aga vett hästi läbi laskev, sobib lillekastidesse, amplitesse või kiviktaimlatesse
Pilt –
Harilik öölill ehk Hesperis matronalis.
Perekond – Öölill ehk Hesperis
Sugukond – ristõielised ehk Brassicaceae
Päritolumaa või piirkond – Venemaa Euroopa poolsem osa ja Lääne-Siber, Kaukaasia, Väike-Aasia, Vahemeremaad
Mõõtmed – kõrgus 40-100cm
Haabitus – areneb kiiresti moodustades suure põõsa
Dekoratiivsuse aeg – õitseb teisel aastal maist augustini
Kasvukoha iseloomustus – eelistab päiksepaistelist kasvukohta aga talub ka varju ja on võimeline talvituma avamaal ilma katteta, soovib viljakat nõrgalt leelist pinnast aga ei talu liigniiskust
Pilt -
Perekond – Öölill ehk Hesperis
Sugukond – ristõielised ehk Brassicaceae
Päritolumaa või piirkond – Venemaa Euroopa poolsem osa ja Lääne-Siber, Kaukaasia, Väike-Aasia, Vahemeremaad
Mõõtmed – kõrgus 40-100cm
Haabitus – areneb kiiresti moodustades suure põõsa
Dekoratiivsuse aeg – õitseb teisel aastal maist augustini
Kasvukoha iseloomustus – eelistab päiksepaistelist kasvukohta aga talub ka varju ja on võimeline talvituma avamaal ilma katteta, soovib viljakat nõrgalt leelist pinnast aga ei talu liigniiskust
Pilt -
Kasutatud materjalid:
* https://sites.google.com/site/keiutegemised/rohttaimed/puesililled
* http://www.cybernature.ee/herb/harilik_oolill.htm
* www.aiasober.ee
* www.jarvselja.ee
* www.seemnemaailm.ee
15.12.2017.a.
* https://sites.google.com/site/keiutegemised/rohttaimed/puesililled
* http://www.cybernature.ee/herb/harilik_oolill.htm
* www.aiasober.ee
* www.jarvselja.ee
* www.seemnemaailm.ee
15.12.2017.a.
4. PÜSILILLED
Puudused - ainsaks puuduseks pean seda, et aastate jooksul võivad hakata tunduma igavatena aga sellisel juhul saab neid peenardel täiendada suvelilledega.
- Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.
Puudused - ainsaks puuduseks pean seda, et aastate jooksul võivad hakata tunduma igavatena aga sellisel juhul saab neid peenardel täiendada suvelilledega.
- Minu soovitus püsilillede vegetatiivseks paljundamiseks.
hostad
Meeles peab pidama, et jagada ei tohi jagamatu peajuurega taimi (kipslill, ogaputk, adoonis, lõokannus)! Samuti ei ole soovitatav jagada taimi õitsemise ajal ning september on jagamiseks juba võib olla liiga hiline aeg.
- Erinevatesse kasvukohtadesse sobivate püsilillede leidmine.
- Päikeseline, kuiv ja toitainevaene kivine muld: täht karvane hanerohi `Variegata` (Arabis ferrdinandicoburgii), thunbergi astilbe `Strauusenfeder` (Astilbe thunbergii), tähklavendel (Lavendula angustifolia), tähkjas liatris (Floristan Violt), alkanna (Alcanna graeca)
tähklavendel
- Poolvarjuline (hommikupäike), toitainerikas, raske lõimisega muld: pehme kortsleht (Alchemilla mollis), õiekas aster `Marie Ballard` (Aster novi-belgii), viltune kilpkonnalill (Chelone obliqua), aed-päevaliilia `Punxsutawney Phil` (Hemerocallis)
viltune kilpkonnalill
- Varjuline, happeline turvasmuld: lamarckii käoking (Acontium lamarckii), alpi adenostüül (Adenostyles alpina), ameerika varsakabi (Caltha leptosepala)
lamarckii käoking
Kasutatud materialid:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pusilillede-jagamine-hoiab-taimed-ilusana?id=68836257
rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/püsililled
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_jagamisega.html
http://puukooliaednik-kaia.blogspot.com.ee/2017/11/pusilillede-paljundamine.html
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/adenostuul.htm
http://jarvselja.ee
05.03.2018.a.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pusilillede-jagamine-hoiab-taimed-ilusana?id=68836257
rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/püsililled
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_jagamisega.html
http://puukooliaednik-kaia.blogspot.com.ee/2017/11/pusilillede-paljundamine.html
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/adenostuul.htm
http://jarvselja.ee
05.03.2018.a.
5. KÕRRELISED
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Botaaniliselt kuuluvad kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed, mis üldjuhul eelistavad kuiva kasvukohta. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad paremini niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks keskmine värihein ja hundinui.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda puhmiku ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks hundinuiad. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmatorkamatud.
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Botaaniliselt kuuluvad kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed, mis üldjuhul eelistavad kuiva kasvukohta. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad paremini niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks keskmine värihein ja hundinui.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda puhmiku ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks hundinuiad. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmatorkamatud.
Piltidel hulgaõieline tähk ja hulgaõieline pööris
Kõrrelisi kasutatakse aias nõtke vormi, lehtede värvuse, suvise ja talvise ilu pärast. Nad on armastatud taimed, sest nad on efektsed nii soolotaimedena kui ka erinevates kooslustes.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõrreliste võlu on nende alati kestvas lehestikus, sest õite eluiga on lühike.
..................................................................................................
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikud, millede eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Sügisese jagamise korral ei pruugi siiski taimed enne püsivate külmade saabumist hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hilja õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte, noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja vilthein), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude kõrreliste külvid tehakse sügisel kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõrreliste võlu on nende alati kestvas lehestikus, sest õite eluiga on lühike.
..................................................................................................
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikud, millede eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Sügisese jagamise korral ei pruugi siiski taimed enne püsivate külmade saabumist hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hilja õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte, noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja vilthein), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude kõrreliste külvid tehakse sügisel kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.
Piltidel lakkoder ja harilik preeriarohi
Kasutatud materjalid:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
https://kivimagihaidee.wordpress.com/2017/02/25/ulesanne-5-korrelised/
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rrelised
http://elutark.delfi.ee/raamatud/korrelised-teevad-aia-ilusaks-ja-valik-on-ulisuur?id=73965149
http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/01/korrelised.html
http://m2rgitk.blogspot.com.ee/2015/01/korrelised-korreliste-taimede.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
https://kiskjasiil.blogspot.com.ee/2014/09/lounal-tartu-botaanikaaias-september.html
06.03.2018.a.
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
https://kivimagihaidee.wordpress.com/2017/02/25/ulesanne-5-korrelised/
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rrelised
http://elutark.delfi.ee/raamatud/korrelised-teevad-aia-ilusaks-ja-valik-on-ulisuur?id=73965149
http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/01/korrelised.html
http://m2rgitk.blogspot.com.ee/2015/01/korrelised-korreliste-taimede.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
https://kiskjasiil.blogspot.com.ee/2014/09/lounal-tartu-botaanikaaias-september.html
06.03.2018.a.
6. SÕNAJALAD
Lähteülesanne on:
Moodusta vähemalt kümnest taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel ka sordinimi; kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.
Valitud kasvukoht:
Istutusala, millel varem on kasvatatud aed- ja köögivilju, mis aga tulevikus on plaanis muuta vähe hooldust nõudvate ilutaimede peenraks. Kasvukoht on osaliselt poolvarjuline ja osaliselt päikesele avatud ning muld - nõrgalt happeline liivsavi.
Kasvukohale valitud taimed:
Alljärgnevalt kasvukahale valitud nelja sõnajala, viie kõrrelise ja kolme püsilille nimetused, mõõtmed ja nendele sobilikud kasvutingimused.
Moodusta vähemalt kümnest taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel ka sordinimi; kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.
Valitud kasvukoht:
Istutusala, millel varem on kasvatatud aed- ja köögivilju, mis aga tulevikus on plaanis muuta vähe hooldust nõudvate ilutaimede peenraks. Kasvukoht on osaliselt poolvarjuline ja osaliselt päikesele avatud ning muld - nõrgalt happeline liivsavi.
Kasvukohale valitud taimed:
Alljärgnevalt kasvukahale valitud nelja sõnajala, viie kõrrelise ja kolme püsilille nimetused, mõõtmed ja nendele sobilikud kasvutingimused.
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
harilik naistesõnajalg |
Athyrium filix-femina |
30-100 cm. |
lehtdekoratiivne ja suvehaljas |
. |
- |
teadnata |
pigem niiske, nõrgalt happeline ja varjuline kuni poolvarjuline |
harilik naistesõnajalg
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
meelis-sõnajalg |
Dryopteris affinis |
kuni 40 cm. |
lehtdekoratiivne, talvehaljas või peaaegu talvehaljas |
. |
`Crispa` |
teadmata |
küllaldase niiskusega, toitainerikas ja poollvarjuline |
meelis-sõnajalg
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
ohtene sõnajalg |
Dryopteris carthusiana |
kuni 30 cm. |
lehtdekoratiivne ja talvehaljas |
. |
- |
teadmata |
parasniiske, mitte väga toitainevaene ja poolvarjuline |
ohtene sõnajalg
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
austria sõnajalg |
Dryopteris austriaca |
40-100 cm. |
lehtdekoratiivne ja suvehaljas |
. |
- |
teadmata |
parasniiske, nõrgalt happeline ja poolvarjuline kuni varjuline |
Piltidel austria sõnajalg
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
sinihall aruhein |
Festuca cinerea |
15-25 cm. |
õitseb juunis ja juulis |
. |
`Colden Toupee` |
teadmata |
parasniiske, happeline ja täispäikeseline või poolvarjuline |
sinihall aruhein
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
teravaõiene kastik |
Calamagrostis x acutiflora |
120-150 cm. |
õitseb juuni kuni september |
. |
`Eldorado` |
60-75 cm. |
parasniiske |
teravaõiene kastik
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
halfa stepirohi |
Stipa tenacissima |
30-50 cm. |
teadmata |
. |
`Pony Tails` |
teadmata |
ei talu liigniiskust, kergelt viljakas ja päikeseline |
halfa stepirohi
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
paruktarn |
Carex comans |
20-30 cm. |
õitseb juunis ja juulis |
. |
`Bronco` |
laius 30-60 cm. |
parasniiske või niiske ja päikeseline aga talub ka poolvarju |
paruktarn
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
hiina siidpööris |
Miscanthus sinensis |
150-200 cm. |
õitseb alates septembrist |
. |
`Silberfeder` |
puhma läbimõõt kuni kuni 1 m. |
parasniiske, tavaline või pigem viljakam ning päikeseline ja soe |
hiina siidpööris
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
harilik sinihelmikas |
Molinia caerulea |
40-60 cm, pööristega kuni 90 cm. |
õitseb juulist kuni septembrini |
. |
`Moorhexe` |
teadmata |
viljakas, täispäike kuni poolvari |
harilik sinihelmikas
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
metssalvei |
Salvia nemorosa |
40 cm. |
õitseb juunis ja juulis |
. |
`Rügen` |
kasvuruum 30-60 cm. |
parasniiske või kuivem, mitte väga toitainerikas ja päikeseline |
metssalvei
eestikeelne nimetus |
ladinakeelne nimetus ja sordinimi |
kõrgus ja vahekaugus istutamisel |
dekoratiivsuse aeg ja nõuded kasvukohale |
harilik raudrohi |
Achillea millefolium |
70 cm. |
õitseb juulis ja augustis |
. |
`Terracotta` |
laius 40 cm. |
kerge liivakas ja päikeseline |
harilik raudrohi
Kasutatud materjalid:
http://bio.edu.ee
https://www.aiasober.ee/
http://efloora.ut.ee
https://kristiineaiakeskus.ee/puukool/korrelised
http://www.sesoon.ee
http://www.garden.ee
http://www.taimekuller.ee/muud-puumlsililled.html
http://www.aiamaailm.ee
08.04.2018.a.
http://bio.edu.ee
https://www.aiasober.ee/
http://efloora.ut.ee
https://kristiineaiakeskus.ee/puukool/korrelised
http://www.sesoon.ee
http://www.garden.ee
http://www.taimekuller.ee/muud-puumlsililled.html
http://www.aiamaailm.ee
08.04.2018.a.
7. Köögiviljad ja maitsetaimed
Ülesande esimeses pooles tuleb valida üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim ning koostada nende kohta mõistekaardid.
Kuulub sugukonda kõrrelised, ehk Poaceae.
NÕUDED KASVUKOHALE
Sobib päikeseline kasvukoht aga talub ka poolvarju.
Vajab rammusat mulda. Kasvuajal soovib rohkelt vett ja pidevat väetamist.
KASULIKKUS INIMESE TERVISELE
Omab mitmeid inimorganismile kasulikke omadusi – likvideerib väsimustunde, parandab tähelepanu- ja töövõimet, stimuleerides vereringet ja parandades ainevahetust. Sisaldab rikkalikult A-vitamiini. Aitab akne ja nahapõletike korral.
MUU
Kasutatakse laialdaselt Aasia kulinaarias aga ka kosmeetikas.
Kasvab ühe meetri kõrguseks. Ideaalsetes tingimustes võib aga saavutada isegi kuni pooleteist meetrise kõrguse.
Ülesande esimeses pooles tuleb valida üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim ning koostada nende kohta mõistekaardid.
- malabari sidrunhein, ehk Cymbopogon flexuosus
Kuulub sugukonda kõrrelised, ehk Poaceae.
NÕUDED KASVUKOHALE
Sobib päikeseline kasvukoht aga talub ka poolvarju.
Vajab rammusat mulda. Kasvuajal soovib rohkelt vett ja pidevat väetamist.
KASULIKKUS INIMESE TERVISELE
Omab mitmeid inimorganismile kasulikke omadusi – likvideerib väsimustunde, parandab tähelepanu- ja töövõimet, stimuleerides vereringet ja parandades ainevahetust. Sisaldab rikkalikult A-vitamiini. Aitab akne ja nahapõletike korral.
MUU
Kasutatakse laialdaselt Aasia kulinaarias aga ka kosmeetikas.
Kasvab ühe meetri kõrguseks. Ideaalsetes tingimustes võib aga saavutada isegi kuni pooleteist meetrise kõrguse.
malabari sidrunhein
Kasutatud materjalid:
et.m.wikipedia.org
maakodu.delfi.ee
maaelu.postimees.ee
seemnemaailm.ee
gourmetgarden.com
Kasutatud materjalid:
et.m.wikipedia.org
maakodu.delfi.ee
maaelu.postimees.ee
seemnemaailm.ee
gourmetgarden.com
- vürtsbasiilik, ehk Ocimum basilicum
Kuulub huulõieliste sugukonda, ehk Lamiaceae.
NÕUDED KASVUKOHALE
Vajab kerget, sooja ja rammusat, hea drenaažiga mulda. Kasvamiseks sobib päikeseline, soe, tuulte eest varjatud koht. On veelembene aga ei talu vett lehtedel.
KASULIKKUS INIMESE TERVISELE
Sisaldab muuhulgas C ja A vitamiine.
MUU
Basiilik on dieetvürts ega tee halba diabeetikutele, maksa- ja neeruhaigetele ning sobib ka müokardi infarkti järel asendades igati klassikalisi vürtse. Soodustab söögiisu, parandab seedimist, leevendab maokatarri.
Kasvukõrgus jääb üldjuhul vahemikku 15-40 cm. Mõnikord aga võib kasvada ka kuni 60 cm. kõrguseks.
vürtsbasiilik
Kasutatud materjalid:
et.wikipedia.org
aednik24.ee
juhendaja.ee
aiandus.ee
Maaleht
airesoosaar.blogspot.com.ee
Kasutatud materjalid:
et.wikipedia.org
aednik24.ee
juhendaja.ee
aiandus.ee
Maaleht
airesoosaar.blogspot.com.ee
Ülesande teises pooles tuleb koostada koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.
|
|
Külvikorra koostamisel on lähtutud soovitusliku järgnevuse (arvestades mulla toitainerikkust) ja ebasoovitava järgnevuse (arvestades sugukondlikku kuuluvust, et sama sugukonna taimed ei kasvaks kõrvuti) põhimõtet.
Kasutatud materjalid:
https://aialood.wordpress.com/2016/02/04/mis-on-viljavaheldus/
28.04.2018.a.
Kasutatud materjalid:
https://aialood.wordpress.com/2016/02/04/mis-on-viljavaheldus/
28.04.2018.a.
8. Digiherbaarium (avamaataimed)
- püsililled:
* päikeselisele kohale
- püsililled:
* päikeselisele kohale
daalia ehk Dahlia
perekond: daalia
sugukond: korvõielised
päritolu: Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus tavaliselt 50-100 cm aga osade liikide puhul võib kõrgus ulatuda isegi kuni 10 m, istutuskaugus umbes 50 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt võsusi
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni
kasvukoht: päikeseline, tuulevarjuline, mullatüübi osas leplik, eelistab viljakat pinnast
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: korvõielised
päritolu: Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus tavaliselt 50-100 cm aga osade liikide puhul võib kõrgus ulatuda isegi kuni 10 m, istutuskaugus umbes 50 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt võsusi
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni
kasvukoht: päikeseline, tuulevarjuline, mullatüübi osas leplik, eelistab viljakat pinnast
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
kukehari ehk Sedum
perekond: kukehari
sugukond: paksulehelised
päritolu: põhjapoolkera parasvöötmest
mõõtmed: kõrgus erinevatel sortidel 5-65 cm, istutuskaugus kuni 20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad juunist kuni novembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnase osas leplik, talub kuivust
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: paksulehelised
päritolu: põhjapoolkera parasvöötmest
mõõtmed: kõrgus erinevatel sortidel 5-65 cm, istutuskaugus kuni 20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad juunist kuni novembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnase osas leplik, talub kuivust
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
leeklill ehk Phlox
perekond: leeklill
sugukond: siniladvalised
päritolu: Põhja- ja Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus osadel sortidel kuni 130 cm, istutuskaugus 20-25 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnase osas leplik välja arvatud äärmuslikud tingimused
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: siniladvalised
päritolu: Põhja- ja Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus osadel sortidel kuni 130 cm, istutuskaugus 20-25 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnase osas leplik välja arvatud äärmuslikud tingimused
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
pojeng ehk Paeonia
perekond: pojeng
sugukond: pojengilised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus 50-100 cm, istutuskaugus umbes 100 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb hiliskevadest varasuveni
kasvukoht: päikeseline
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: pojengilised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus 50-100 cm, istutuskaugus umbes 100 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb hiliskevadest varasuveni
kasvukoht: päikeseline
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
* varjulisele kohale
fuksia ehk Fuchsia L.
perekond: fuksia
sugukond: paljulillelised
päritolu: Lõuna- ja Kesk-Ameerika mägistelt aladelt, Okeaaniast
mõõtmed: taime varred on kuni 120 cm pikad
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb maist kuni oktooberini
kasvukoht: poolvarjuline kuni varjuline
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: paljulillelised
päritolu: Lõuna- ja Kesk-Ameerika mägistelt aladelt, Okeaaniast
mõõtmed: taime varred on kuni 120 cm pikad
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb maist kuni oktooberini
kasvukoht: poolvarjuline kuni varjuline
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
helmikpööris ehk Heuchera
perekond: helmikpööris
sugukond: kivirikulised
päritolu: Põhja-Ameerika mäestikest
mõõtmed: kõrgus 10-65 cm, istutuskaugus 25-30 cm
haabitus: tõusev, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni septemberini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline aga parim poolvarjuline, parasniiske kasvupinnas
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
sugukond: kivirikulised
päritolu: Põhja-Ameerika mäestikest
mõõtmed: kõrgus 10-65 cm, istutuskaugus 25-30 cm
haabitus: tõusev, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni septemberini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline aga parim poolvarjuline, parasniiske kasvupinnas
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
hosta ehk Hosta
perekond: hosta
sugukond: agaavilised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 90 cm, vahekaugus istutamisel 50-60 cm ja osadel sortidel isegi rohkem
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad juunist kuni septemberini
kasvukoht: erinevatel sortidel päikeseline kuni varjuline, kasvupinnas parasniiske
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
sugukond: agaavilised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 90 cm, vahekaugus istutamisel 50-60 cm ja osadel sortidel isegi rohkem
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad juunist kuni septemberini
kasvukoht: erinevatel sortidel päikeseline kuni varjuline, kasvupinnas parasniiske
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
* happelisele pinnasele
bergeenia ehk Bergenia
perekond: bergeenia
sugukond: kivirikulised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 60 cm aga tavaliselt madalam (kõrgus 30-50 cm), istutuskaugus umbes 35 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb maist juunini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline aga ideaalis poolvarjuline, kasvupinnas pigem niiske ja happesuse osas väga leplik
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
sugukond: kivirikulised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 60 cm aga tavaliselt madalam (kõrgus 30-50 cm), istutuskaugus umbes 35 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb maist juunini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline aga ideaalis poolvarjuline, kasvupinnas pigem niiske ja happesuse osas väga leplik
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
igihali ehk Vinca L.
perekond: igihali
sugukond: koerakoonulised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Euroopast
mõõtmed: kõrgus tavaliselt 20-30 cm, varre pikkus 100-200 cm
haabitus: roomav, kasvuks sobilikes tingimustes katavad taime pikad varred maapinna tiheda puhmikuna
dekoratiivsus aeg: õitseb maist kuni juunini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, kasvab igasuguses pinnases, kuid kuivas pinnases võib jääda kiratsema - ei muutu tihedaks pinda katvaks puhmikuks
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: koerakoonulised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Euroopast
mõõtmed: kõrgus tavaliselt 20-30 cm, varre pikkus 100-200 cm
haabitus: roomav, kasvuks sobilikes tingimustes katavad taime pikad varred maapinna tiheda puhmikuna
dekoratiivsus aeg: õitseb maist kuni juunini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, kasvab igasuguses pinnases, kuid kuivas pinnases võib jääda kiratsema - ei muutu tihedaks pinda katvaks puhmikuks
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
- sibullilled:
* külmakindlad
* külmakindlad
siniliilia ehk Scilla
perekond: siniliilia
sugukond: asparilised
päritolu: Euraasiast
mõõtmed: kõrgus 10-25 cm
haabitus: püstine või tõusev, kasvades moodustab suhteliselt hõre puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb varakevadel - aprillist kuni maini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, kasvab igasuguses pinnases, kuid eelistab keskmise viljakusega saviliivmulda
pildistamise aeg ja koht: 13.05.2018 Harjumaal
sugukond: asparilised
päritolu: Euraasiast
mõõtmed: kõrgus 10-25 cm
haabitus: püstine või tõusev, kasvades moodustab suhteliselt hõre puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb varakevadel - aprillist kuni maini
kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, kasvab igasuguses pinnases, kuid eelistab keskmise viljakusega saviliivmulda
pildistamise aeg ja koht: 13.05.2018 Harjumaal
sügislill ehk Colchicum
perekond: sügislill
sugukond: liilialised
päritolu: Aasia
mõõtmed: kõrgus kuni 20 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: õitseb septembrist kuni oktoobrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 18.09.2018 Saaremaal
sugukond: liilialised
päritolu: Aasia
mõõtmed: kõrgus kuni 20 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: õitseb septembrist kuni oktoobrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 18.09.2018 Saaremaal
* külmaõrnad
gladiool ehk Gladiolus
perekond: gladiool
sugukond: võhumõõgalised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Euroopast
mõõtmed: kõrgus umbes kuni 150 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni septembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas viljakas
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
sugukond: võhumõõgalised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Euroopast
mõõtmed: kõrgus umbes kuni 150 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni septembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas viljakas
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
kanna ehk Canna
perekond: kanna
sugukond: kannalised
päritolu: Kesk- ja Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus kuni 250 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: juulist kuni septembrini
kasvukoht: päikeseline ja kasvupinnas parasniiske
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
sugukond: kannalised
päritolu: Kesk- ja Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus kuni 250 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: juulist kuni septembrini
kasvukoht: päikeseline ja kasvupinnas parasniiske
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
- vee- ja kaldataimed:
võhumõõk ehk Iris
perekond: võhumõõk
sugukond: võhumõõgalised
päritolu: põhjapoolkera parasvöötmest
mõõtmed: kõrgus 70-120 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni juulini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
sugukond: võhumõõgalised
päritolu: põhjapoolkera parasvöötmest
mõõtmed: kõrgus 70-120 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni juulini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
- suvelilled
peiulill ehk Tagetes
perekond: peiulill
sugukond: korvõielised
päritolu: Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus 15-30 cm, vahekaugus istutamisel 20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni oktoobri-novembrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: korvõielised
päritolu: Kesk-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus 15-30 cm, vahekaugus istutamisel 20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juulist kuni oktoobri-novembrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
kannike ehk Viola
perekond: kannike
sugukond: kannikeselised
päritolu: kannikeselisi leidub kõikjal maailmas
mõõtmed: kõrgus 15 cm, vahekaugus istutamisel 15 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad maist kuni sügiskülmadeni
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline aga mõni sort talub ka täisvarju
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: kannikeselised
päritolu: kannikeselisi leidub kõikjal maailmas
mõõtmed: kõrgus 15 cm, vahekaugus istutamisel 15 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: erinevad sordid õitsevad maist kuni sügiskülmadeni
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline aga mõni sort talub ka täisvarju
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
petuunia ehk Calibrachoa
perekond: petuunia
sugukond: maavitsalised
päritolu: Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: varred on kuni 150 cm pikad, vahekaugus istutamisel 20 cm
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni oktoobri-novembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: maavitsalised
päritolu: Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: varred on kuni 150 cm pikad, vahekaugus istutamisel 20 cm
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni oktoobri-novembrini
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
saialill ehk Calendula
perekond: saialill
sugukond: korvõielised
päritolu: Lõuna-Euroopast ja Aasiast
mõõtmed: varte pikkus 20-40 cm, vahekaugus isturamisel sõltuvalt sordist 15-30 cm
haabitus: püstine, mitmete võsudega
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni oktoobri-novembrini, mõnikord isegi detsembrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas mitte liigniiske
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: korvõielised
päritolu: Lõuna-Euroopast ja Aasiast
mõõtmed: varte pikkus 20-40 cm, vahekaugus isturamisel sõltuvalt sordist 15-30 cm
haabitus: püstine, mitmete võsudega
dekoratiivsus aeg: õitseb juunist kuni oktoobri-novembrini, mõnikord isegi detsembrini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas mitte liigniiske
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
lemmmalts ehk Impatiens
perekond: lemmmalts
sugukond: lemmmaltsalised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ja Euroopast
mõõtmed: varred on tavaliselt kuni 100 cm aga vahel kuni 200 cm pikad, vahekaugus istutamisel orienteeruvalt 15 cm
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb kevadest sügiseni
kasvukoht: päikeseline aga sobib ka poolvarjuline, kasvupinnas pigem niiske
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: lemmmaltsalised
päritolu: Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ja Euroopast
mõõtmed: varred on tavaliselt kuni 100 cm aga vahel kuni 200 cm pikad, vahekaugus istutamisel orienteeruvalt 15 cm
haabitus: pikad langevad varred moodustavad puhmiku
dekoratiivsus aeg: õitseb kevadest sügiseni
kasvukoht: päikeseline aga sobib ka poolvarjuline, kasvupinnas pigem niiske
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
ristirohi ehk Senecio L.
perekond: ristirohi
sugukond: korvõielised
päritolu: levinud kõikjal maailmas
mõõtmed: kõrgus 15-20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas pigem kuiv
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
sugukond: korvõielised
päritolu: levinud kõikjal maailmas
mõõtmed: kõrgus 15-20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvupinnas pigem kuiv
pildistamise aeg ja koht: 25.08.2018 Saaremaal
- kõrrelised
* mitmeaastane
* mitmeaastane
kastik ehk Calamagrostis
perekond: kastik
sugukond: kõrrelised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 180 cm, istutuskaugus 40 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: varasuvest talveni, õitseb juunist augustini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
sugukond: kõrrelised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 180 cm, istutuskaugus 40 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt tiheda puhmiku
dekoratiivsus aeg: varasuvest talveni, õitseb juunist augustini
kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline
pildistamise aeg ja koht: 13.09.2018 Põlvamaal
* üheaastane
nisu ehk Triticum
perekond: nisu
sugukond: kõrrelised
päritolu: Euraasiast
mõõtmed: kõrgus 60-80 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: juunist kuni ...
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas parasniiske ja viljakas
pildistamise aeg ja koht: 26.08.2018 Saaremaal
sugukond: kõrrelised
päritolu: Euraasiast
mõõtmed: kõrgus 60-80 cm
haabitus: püstine
dekoratiivsus aeg: juunist kuni ...
kasvukoht: päikeseline, kasvupinnas parasniiske ja viljakas
pildistamise aeg ja koht: 26.08.2018 Saaremaal
- sõnajalgtaim
sõnajalg ehk Dryopteris
perekond: sõnajalg
sugukond: sõnajalalised
päritolu: kogu põhjapoolkeralt
mõõtmed: kõrgus kuni 150 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne maist septembrini, mõned liigid on aga talvehaljad
kasvukoht: poolvarjuline kuni varjuline, kasvupinnas happelisem
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
sugukond: sõnajalalised
päritolu: kogu põhjapoolkeralt
mõõtmed: kõrgus kuni 150 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne maist septembrini, mõned liigid on aga talvehaljad
kasvukoht: poolvarjuline kuni varjuline, kasvupinnas happelisem
pildistamise aeg ja koht: 12.09.2018 Põlvamaal
- köögiviljataimed
harilik tomat Lycopersicon esculentum
perekond: maavits
sugukond: maavitsalised
päritolu: Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus kuni 400 cm, vahekaugus istutamisel 50-70 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt külgvõsusi
dekoratiivsus aeg: vilju kannab juunist oktoobrini (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: maavitsalised
päritolu: Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus kuni 400 cm, vahekaugus istutamisel 50-70 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt külgvõsusi
dekoratiivsus aeg: vilju kannab juunist oktoobrini (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
paprika ehk Capsicum L.
perekond: paprika
sugukond: maavitsalised
päritolu: Kesk- ja Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus 20-125 cm, istutuskaugus kuni 50 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt külgvõsusi
dekoratiivsus aeg: vilju kannab augustist oktoobrini (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: maavitsalised
päritolu: Kesk- ja Lõuna-Ameerikast
mõõtmed: kõrgus 20-125 cm, istutuskaugus kuni 50 cm
haabitus: püstine, kasvatab hulgaliselt külgvõsusi
dekoratiivsus aeg: vilju kannab augustist oktoobrini (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
- maitse- ja ravimtaimed
basiilik ehk Ocimum L.
perekond: basiilik
sugukond: huulõielised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 60 cm, istutuskaugus 15-25 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne maist kuni septembrini
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: huulõielised
päritolu: Aasiast
mõõtmed: kõrgus kuni 60 cm, istutuskaugus 15-25 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne maist kuni septembrini
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
petersell ehk Petroselinum
perekond: petersell
sugukond: sarikalised
päritolu: Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast
mõõtmed: kõrgus 20-40 cm, istutuskaugus kuni 15-20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne juunist kuni novembrini või veel kauem (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
sugukond: sarikalised
päritolu: Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast
mõõtmed: kõrgus 20-40 cm, istutuskaugus kuni 15-20 cm
haabitus: püstine, kasvades moodustab suhteliselt hõreda puhmiku
dekoratiivsus aeg: lehtdekoratiivne juunist kuni novembrini või veel kauem (kasvuhoones)
kasvukoht: soe ja päikeseline, kasvupinnas toitainerikas
pildistamise aeg ja koht: 20.08.2018 Harjumaal
Põhiliselt kasutatud materjalid:
* https://morfoloogia.weebly.com/index.html
* http://maaleht.delfi.ee
* https://et.wikipedia.org
* http://ak.rapina.ee/katrinu/
* http://juhanipuukool.ee
* https://www.aiasober.ee
* http://taimenimed.ut.ee
* https://morfoloogia.weebly.com/index.html
* http://maaleht.delfi.ee
* https://et.wikipedia.org
* http://ak.rapina.ee/katrinu/
* http://juhanipuukool.ee
* https://www.aiasober.ee
* http://taimenimed.ut.ee