KODUSED TÖÖD
Räpina Aianduskool
MINU ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG
ANALÜÜS
Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. Lisaks hinnatakse jalajälje arvutamisel inimeste toitumisharjumusi ja sõidukite kasutamist. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas.
Isikliku jalajälje teada saamiseks on loodud kalkulaator, mis pakub võimaluse välja arvutada oma ressursikasutus. Ehk siis, kui palju kasutame vett, energiat, kui palju tekib jäätmeid jne. Pärast isiklike andmete sisestamist kalkulaatorisse sain teada, et minu ökoloogiline jalajälg on 2,2 globaalset hektarit aastast.
Seega minu ökoloogiline jalajälg ületab mõnevõrra seda näitajat, mis on vajalik keskkonnahoiu seisukohast inimkonna jätkusuutlikuks eksisteerimiseks. Kalkulaatori poolt tehtud arvutuste tulemusena moodustab minu ökoloogilisest jalajäljest elektrienergia kasutamine 10%, soojusenergia kasutamine 31%, vee kasutamine 52% ja transpordi kasutamine 8%. Kõige üllatavam on vee kasutamise suur osakaal. Siin näen ka kõige suuremat kokku hoidmise, ehk ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalust. Samuti usun olevat võimalik vähendada jalajälge elektri ja transpordi kasutamise arvelt. Kuigi soojusenergia kasutamine on proportsionaalselt pärast vee kasutamist teisel kohal siis siin ma vähemalt esialgu olulist säästmise võimalust siiski ei näe.
Nii vee kui elektrienergia säästmiseks aga ka transpordi kasutamisest tekkiva jalajälje piiramiseks näen eelkõige võimalust oma harjumuste muutmises. Alustaks lihtsatest asjadest. Kasutades enda pesemiseks dushi ei pea mitte kogu dushiruumis veedetud aja kestel veel laskma „voolata“. Sel ajal kui „töötlen“ ennast seebiga võib veekraani kinni keerata. Põhimõtteliselt sama reegel peaks kehtima ka toidunõude pesemise puhul. Elektrienergia kokkuhoiuks näen eelkõige vajadust lülitada välja televiisor ja elektrit tarbivad valgustid selleks ajaks kui viibin ise teistes eluruumides ning seega ei ole tegelikult mingit vajadust neid sel ajal „töös hoida“. Transpordi kasutamisest tuleneva jalajälje piiramist saaks alustada sellest, et kasutaks mõnevõrra rohkem ühistransporti. Arvan et nendel päevadel kui pärast tööpäeva lõppu ei ole selliseid tegevusi vaja teha, mis eeldavad isikliku transpordi olemasolu, võiks tööle minemiseks vabalt kasutada just ühistranspordi teenust. See eeldaks ainult pisut rohkem planeerimist – oma päevakava ette valmis mõtlemist!
Kui oleksin hinnanud enda isiklikku ökoloogilist jalajälge enne kalkulaatorist arvutustulemuste teada saamist, oleksin arvanud, et nende näitajate (elektrienergia, soojusenergia, vee ja transpordi kasutamine) osakaal on vastupidine sellele, milline oli tegelik tulemus. Ehk siis, minu arvamuse kohaselt oleks pidanud suurima osa jalajäljest moodustama transpordi kasutamine. Sellele oleks järgnenud elektri- ja soojusenergia kasutamine ning väiksemat osakaalu oleks pakkunud just vee tarbimisele. Seega tulemus oli üllatav aga seda enam vajalikku infot andev. Siiski pean tunnistama, et need „kohad“, kust kokku hoida, ehk mille arvelt ökoloogilist jalajälge kärpida, olin juba varem enda jaoks välja mõelnud. Usun aga, et käesolev analüüs, aga kindlasti ka kogu keskkonnahoiu teemaga tutvumine, annab mulle tõuke nendes asjades midagi ka reaalselt ära teha.
http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Prugi-sorteerimise-juhend
http://kesa.edu.ee/kalkulaator/index.php
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus
http://www.maailmakool.ee/okoloogiline-jalajalg/
Urmas Kaal
ME17-42-M1
Detsember 2017.a.
MINU ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG
ANALÜÜS
- Mis on ökoloogiline jalajälg?
- Minu ökoloogiline jalajälg.
- Hinnang minu ökoloogilisele jalajäljele.
- Kuidas vähendada minu ökoloogilist jalajälge.
- Kokkuvõte.
- Kasutatud materjalid.
Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. Lisaks hinnatakse jalajälje arvutamisel inimeste toitumisharjumusi ja sõidukite kasutamist. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas.
Isikliku jalajälje teada saamiseks on loodud kalkulaator, mis pakub võimaluse välja arvutada oma ressursikasutus. Ehk siis, kui palju kasutame vett, energiat, kui palju tekib jäätmeid jne. Pärast isiklike andmete sisestamist kalkulaatorisse sain teada, et minu ökoloogiline jalajälg on 2,2 globaalset hektarit aastast.
Seega minu ökoloogiline jalajälg ületab mõnevõrra seda näitajat, mis on vajalik keskkonnahoiu seisukohast inimkonna jätkusuutlikuks eksisteerimiseks. Kalkulaatori poolt tehtud arvutuste tulemusena moodustab minu ökoloogilisest jalajäljest elektrienergia kasutamine 10%, soojusenergia kasutamine 31%, vee kasutamine 52% ja transpordi kasutamine 8%. Kõige üllatavam on vee kasutamise suur osakaal. Siin näen ka kõige suuremat kokku hoidmise, ehk ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalust. Samuti usun olevat võimalik vähendada jalajälge elektri ja transpordi kasutamise arvelt. Kuigi soojusenergia kasutamine on proportsionaalselt pärast vee kasutamist teisel kohal siis siin ma vähemalt esialgu olulist säästmise võimalust siiski ei näe.
Nii vee kui elektrienergia säästmiseks aga ka transpordi kasutamisest tekkiva jalajälje piiramiseks näen eelkõige võimalust oma harjumuste muutmises. Alustaks lihtsatest asjadest. Kasutades enda pesemiseks dushi ei pea mitte kogu dushiruumis veedetud aja kestel veel laskma „voolata“. Sel ajal kui „töötlen“ ennast seebiga võib veekraani kinni keerata. Põhimõtteliselt sama reegel peaks kehtima ka toidunõude pesemise puhul. Elektrienergia kokkuhoiuks näen eelkõige vajadust lülitada välja televiisor ja elektrit tarbivad valgustid selleks ajaks kui viibin ise teistes eluruumides ning seega ei ole tegelikult mingit vajadust neid sel ajal „töös hoida“. Transpordi kasutamisest tuleneva jalajälje piiramist saaks alustada sellest, et kasutaks mõnevõrra rohkem ühistransporti. Arvan et nendel päevadel kui pärast tööpäeva lõppu ei ole selliseid tegevusi vaja teha, mis eeldavad isikliku transpordi olemasolu, võiks tööle minemiseks vabalt kasutada just ühistranspordi teenust. See eeldaks ainult pisut rohkem planeerimist – oma päevakava ette valmis mõtlemist!
Kui oleksin hinnanud enda isiklikku ökoloogilist jalajälge enne kalkulaatorist arvutustulemuste teada saamist, oleksin arvanud, et nende näitajate (elektrienergia, soojusenergia, vee ja transpordi kasutamine) osakaal on vastupidine sellele, milline oli tegelik tulemus. Ehk siis, minu arvamuse kohaselt oleks pidanud suurima osa jalajäljest moodustama transpordi kasutamine. Sellele oleks järgnenud elektri- ja soojusenergia kasutamine ning väiksemat osakaalu oleks pakkunud just vee tarbimisele. Seega tulemus oli üllatav aga seda enam vajalikku infot andev. Siiski pean tunnistama, et need „kohad“, kust kokku hoida, ehk mille arvelt ökoloogilist jalajälge kärpida, olin juba varem enda jaoks välja mõelnud. Usun aga, et käesolev analüüs, aga kindlasti ka kogu keskkonnahoiu teemaga tutvumine, annab mulle tõuke nendes asjades midagi ka reaalselt ära teha.
http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Prugi-sorteerimise-juhend
http://kesa.edu.ee/kalkulaator/index.php
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus
http://www.maailmakool.ee/okoloogiline-jalajalg/
Urmas Kaal
ME17-42-M1
Detsember 2017.a.
|